 | ႀကူိဆူိပါ၏ WELCOME TO FZCC Website | Jan 22, 2006 |
The main purpose of establishing the ZCC(Zo Christian Church) is,especially for,we,Zo people who speak the same language(dialect) can openly and freely worship the living God and to get edified through Him,and to spread the living word of God of about Salvation ,to preach the Word of God to who do not acept salvation ,and to be reunited in Him through love,,to let praised by all human beings(Mt28:19;Ps.117:1;Ps.33:12)In the name o f The Father, the Son and Holy Spirit, It was established on January 13,2010 Charlotte NC,USA ,by the Holy prayer. Pastor Thang Hau Lian @Stephen Lian Hau Mung, Charlotte ,NC 28212,USA. 1-336-255-0489 thanglian12@gmail.com Pastor Thang Hau Lian@Stephen Lian Hau Mung 1-336-255-0489 Email: thanglian12@gmail.com http://youtu.be/U5FGYUJNlGA   | Zo tangthu | Oct 20, 2010 |
 ZO CHRISTIAN CHURCH(ZCC) Statement of Faith What we believe about the Bible We believe in the Scriptures of the Old and New Testaments as verbally inspired of God, and inerrant in the original writings, and that they are the supreme and final... more   | Photos( Zo Christian Church pawlpi lim te) | |
Zo Christian Church 43 Photos
|
 |  | Music | |
  | Calendar | May 5, 2012 |
| Start: | May 20, '12 2:45p | | End: | May 20, '12 4:00p |
    |  |  | Cim Phawng na en in (Just click on My slide show) | Oct 18, 2006 |
Get Your Own! | View Slideshow... more  | Na En Sawn Pel Maw In (Links) | |
  | Gennop na nei le tamsungah na gial in(Guestbook) | |
 | Today, in conjunction with Donald Jr. and Eric, she works on dozens of development projects around the world as the company focuses on global expansion.
|
 | Best Keyboard Shortcuts 3 Months, 2 Weeks ago Akisam i zah Best Keyboard Shortcuts Pawlkhat hing pie ing. Na kisap bang in na zang oo...................
Getting used to using your keyboard exclusively and leaving your mouse behind will make you much more efficient at performing any task on any Windows system. I use the following keyboard shortcuts every day:
Windows key + R = Run menu
This is usually followed by: cmd = Command Prompt iexplore + "web address" = Internet Explorer compmgmt.msc = Computer Management dhcpmgmt.msc = DHCP Management dnsmgmt.msc = DNS Management services.msc = Services eventvwr = Event Viewer dsa.msc = Active Directory Users and Computers dssite.msc = Active Directory Sites and Services Windows key + E = Explorer
ALT + Tab = Switch between windows
ALT, Space, X = Maximize window
CTRL + Shift + Esc = Task Manager
Windows key + Break = System properties
Windows key + F = Search
Windows key + D = Hide/Display all windows
CTRL + C = copy
CTRL + X = cut
CTRL + V = paste
Also don't forget about the "Right-click" key next to the right Windows key on your keyboard. Using the arrows and that key can get just about anything done once you've opened up any program.
Keyboard Shortcuts
[Alt] and [Esc] Switch between running applications
[Alt] and letter Select menu item by underlined letter
[Ctrl] and [Esc] Open Program Menu
[Ctrl] and [F4] Close active document or group windows (does not work with some applications)
[Alt] and [F4] Quit active application or close current window
[Alt] and [-] Open Control menu for active document
Ctrl] Lft., Rt. arrow Move cursor forward or back one word
Ctrl] Up, Down arrow Move cursor forward or back one paragraph
[F1] Open Help for active application
Windows+M Minimize all open windows
Shift+Windows+M Undo minimize all open windows
Windows+F1 Open Windows Help
Windows+Tab Cycle through the Taskbar buttons
Windows+Break Open the System Properties dialog box
Acessability Shortcuts
Right SHIFT for eight seconds........ Switch FilterKeys on and off.
Left ALT +left SHIFT +PRINT SCREEN....... Switch High Contrast on and off.
Left ALT +left SHIFT +NUM LOCK....... Switch MouseKeys on and off.
SHIFT....... five times Switch StickyKeys on and off.
NUM LOCK...... for five seconds Switch ToggleKeys on and off.
Explorer Shortcuts
END....... Display the bottom of the active window.
HOME....... Display the top of the active window.
NUM LOCK+ASTERISK....... on numeric keypad (*) Display all subfolders under the selected folder.
NUM LOCK+PLUS SIGN....... on numeric keypad (+) Display the contents of the selected folder.
NUM LOCK+MINUS SIGN....... on numeric keypad (-) Collapse the selected folder.
LEFT ARROW...... Collapse current selection if it's expanded, or select parent folder.
RIGHT ARROW....... Display current selection if it's collapsed, or select first subfolder.
Type the following commands in your Run Box (Windows Key + R) or Start Run
devmgmt.msc = Device Manager msinfo32 = System Information cleanmgr = Disk Cleanup ntbackup = Backup or Restore Wizard (Windows Backup Utility) mmc = Microsoft Management Console excel = Microsoft Excel (If Installed) msaccess = Microsoft Access (If Installed) powerpnt = Microsoft PowerPoint (If Installed) winword = Microsoft Word (If Installed) frontpg = Microsoft FrontPage (If Installed) notepad = Notepad wordpad = WordPad calc = Calculator msmsgs = Windows Messenger mspaint = Microsoft Paint wmplayer = Windows Media Player rstrui = System Restore netscp6 = Netscape 6.x netscp = Netscape 7.x netscape = Netscape 4.x waol = America Online control = Opens the Control Panel control printers = Opens the Printers Dialog
Internet Browser
type in u're adress "google", then press [Right CTRL] and [Enter] add www. and .com to word and go to it
For Windows XP:
Copy = CTRL+C Cut = CTRL+X Paste = CTRL+V Undo = CTRL+Z Delete = DELETE SHIFT+DELETE = Delete selected item permanently without placing the item in the Recycle Bin. CTRL while dragging an item = Copy selected item. CTRL+SHIFT while dragging an item = Create shortcut to selected item. F2 = Rename selected item. CTRL+RIGHT ARROW = Move the insertion point to the beginning of the next word. CTRL+LEFT ARROW = Move the insertion point to the beginning of the previous word. CTRL+DOWN ARROW = Move the insertion point to the beginning of the next paragraph. CTRL+UP ARROW = Move the insertion point to the beginning of the previous paragraph. CTRL+SHIFT with any of the arrow keys = Highlight a block of text. SHIFT with any of the arrow keys = Select more than one item in a window or on the desktop, or select text within a document. CTRL+A = Select all. F3 = Search for a file or folder. ALT+ENTER = View properties for the selected item. ALT+F4 = Close the active item, or quit the active program. ALT+SPACEBAR = Opens the shortcut menu for the active window. CTRL+F4 = Close the active document in programs that allow you to have multiple documents open simultaneously. ALT+TAB = Switch between open items. ALT+ESC = Cycle through items in the order they were opened. F6 = Cycle through screen elements in a window or on the desktop. F4 = Display the Address bar list in My Computer or Windows Explorer. SHIFT+F10 = Display the shortcut menu for the selected item. ALT+SPACEBAR = Display the System menu for the active window. CTRL+ESC = Display the Start menu. ALT+Underlined letter in a menu name = Display the corresponding menu. Carry out the corresponding command. Underlined letter in a command name on an open menu Activate the menu bar in the active program. RIGHT ARROW = Open the next menu to the right, or open a sub menu. LEFT ARROW = Open the next menu to the left, or close a sub menu. F5 = Refresh the active window. BACKSPACE = View the folder one level up in My Computer or Windows Explorer. ESC = Cancel the current task.
SHIFT when you insert a CD into the CD-ROM drive Prevent the CD from automatically playing.
Use these keyboard shortcuts for dialog boxes:
To Press CTRL+TAB = Move forward through tabs. CTRL+SHIFT+TAB = Move backward through tabs. TAB = Move forward through options. SHIFT+TAB = Move backward through options. Carry out the corresponding command or select the corresponding option. ALT+Underlined letter Carry out the command for the active option or button. ENTER Select or clear the check box if the active option is a check box. SPACEBAR Select a button if the active option is a group of option buttons. Arrow keys Display Help. F1 Display the items in the active list. F4 Open a folder one level up if a folder is selected in the Save As or Open dialog box. BACKSPACE
If you have a Microsoft Natural Keyboard, or any other compatible keyboard that includes the Windows logo key and the Application key , you can use these keyboard shortcuts:
Display or hide the Start menu. WIN Key Display the System Properties dialog box. WIN Key+BREAK Show the desktop. WIN Key+D Minimize all windows. WIN Key+M Restores minimized windows. WIN Key+Shift+M Open My Computer. WIN Key+E Search for a file or folder. WIN Key+F Search for computers. CTRL+WIN Key+F Display Windows Help. WIN Key+F1 Lock your computer if you are connected to a network domain, or switch users if you are not connected to a network domain. WIN Key+ L Open the Run dialog box. WIN Key+R Open Utility Manager. WIN Key+U
Accessibility Keyboard Shortcuts:
Switch FilterKeys on and off. Right SHIFT for eight seconds Switch High Contrast on and off. Left ALT+left SHIFT+PRINT SCREEN Switch MouseKeys on and off. Left ALT +left SHIFT +NUM LOCK Switch StickyKeys on and off. SHIFT five times Switch ToggleKeys on and off. NUM LOCK for five seconds Open Utility Manager. WIN Key+U
Shortcuts you can use with Windows Explorer:
Display the bottom of the active window. END Display the top of the active window. HOME Display all subfolders under the selected folder. NUM LOCK+ASTERISK on numeric keypad (*) Display the contents of the selected folder. NUM LOCK+PLUS SIGN on numeric keypad (+) Collapse the selected folder. NUM LOCK+MINUS SIGN on numeric keypad (-) Collapse current selection if it's expanded, or select parent folder. LEFT ARROW Display current selection if it's collapsed, or select first subfolder. RIGHT ARROW Source :www.pu-zo.com |
 | just stopping by to say hello!
topa thupha maw..!
|
 | TO/. Lawm Mung nang hei sung aa om na hei, gam dang nang leng ta amah..? ei thuk kia in lawm Mung nang ei sa thei sih nan leh cin, ang sah thei sawm ve ve hun khat lai aa na lawm. |
 | To PresidentZo History And Literature CommitteeYangon,Myanmar Athu: TEDIM KHUA VAK-Volume one leh four te a."Tulai tak a ZO ih cih te pen Baalzang Zo tu lak a a na ten ngei man uh a ZO kici hi.Pu ZO.hi lo hi".cih thu puah phat kik na. Thu sik san: 31-8-2003 ni a,TBCY makai te leh Z.H.L.C makai teng ki kup na pan a thu khen sat na: A tung a thu tawh kisai in,a tung a thu sik san a om sa tawh ki zui in TEDIM KHUA VAK Volume one leh four te a Professor-C- Thang Za Tuan lai at"Tu lai tak a ZO,ih cih te pen BAALZANG ZO tu mang lak a-apu apa te uh a na teen ngei man uh a ZO-kici hi a.Pu Zo hi lo hi".ci a lai a ki aat khial kha pen thu maan hi lo ahih man in "Tu lai tak a ZO ih cih te pen BAALZANG Zo tu mang lak a-aten ngei man uh a.ZO kici hi lo in Pu Zo Suan sung pan a mi bul pen te hizaaw lai ahih man uh a.ZO kici hizaw hi"-ci a TEDIM KHUA VAK Volume5-na-a suah sak ding in kam ciam kong pia uh hi.Tua hun in thu tawh kizom in thum na leh thu khel na omsih leh Zum leh Mang kitut ding uh aa, thawng zong kia thei laiding uh hi.
Paulkhup aw.. na tel siam in..Tedim khua sung aa kizang leh Tonzang kim leh Tamu kim aa teng kamal zah thu kidot kamkhum pawl khat ....Tua te pen Minam min hilo zaw hi.1.Tedim lam ah holim ciang kizang kamal khat (himaw ....)2.Tedim khua kim mah pawl khat zah (Izee... )3.India lam leh kawlgami kim aa ( Vaw ka teh ..)4.Tedim khua kim mah ..9Hi..ngal maw )- Hide quoted text - |
 | TO,,,,,,,,,, ,,,,,,Sim te pen ZO hi lo ci thu lu tawh ki zui-in,ih ki kup ding ka dei aa,tua zia in, ih ZO, mi bup in, bangh ci dan in, na lung geel vuai? kei khial nei sa vuai mah,? a khial ka hi leh zongh ei na maai sah ciat ta un, ci'n mi pi tung ah angh thum ma sa-ingh, Kei mu na-ah, hun khat lai in, sia hau go in, lai siang thobawl ding a sawm aa, tua lai siang tho tung ah, zo lai siang tho bu,ci-in gial a sawm a, hi nan leh kam khua thang in zo ci lo ding in tedim lai siang tho ih ci zaw ding hi ci-in,nial leh khet a thua a, tua nah tedim lai siang tho ci-in, lai ang khen ta hi, kum 6,year, a sawt ding kim lai, kum sawm nih ( 20 ) vaal bang sawt zaw lai be lap hi, Tu ciang in, zo thu a thei bep uh ciang in, ei zo mi te ci-in, Ei ah ZO tah tah te,kung ah no' I zaw te, hi uh teh ei ci viel uh ciang in,ka a paih da'n pen ki gen thei sih ve aw, No simh te / paih te na hi uh hi, ka ci thei zelzel hi, Tua a hi leh, EI ZO hi zaw ii? Amau te zo hi zaw ii? HI deh suai lo ee, A ma'u te simh mi kim lai ZO ih ci thei pauh pauh diai? baih sih va, Ham pha ta lua ve un,simh leh maalh ki boh zuh aa, i zaw, U nau te, hi na sa vuai, Tua ciang in,ka thu gen te hoih na sah uh leh,mai lam ah,sim zi nei te leh sim pa sal nei ten, na pa sal te uh kung ah,PU ZO hah leh suan na hi na uh, hoih tah in na hilh siam ciat boh un, Tua ciang, khat ah,ka om pih te bang in,thu khat poh poh ah, ko ham le ko lai ma tawh lai ki hawm zaw hi ci-in, ei gen thei zel hi, kei zong ka dawn na-ah, no le no lai ki hi uh teh,ko'n zong lai ka hawm uh ciang in, ko ma lai ma tawh, ka uh hi, ci leh,no'n lai na sim na uh ah, ZO pau ah baih kei hi na ci-uh hi lo ii ' bangh ding aa zo pau a bai kei hi ci na pi, ko pau zoham hi na ci thei ding uh ei? ci-in ka ki nial thei zel zel uh hi, ih om om na ciat ahno te pen ZOMI na hi sih uh aa, simh mi na hi uh hi, ci-in ih nial ciat ding athu pi ma ma hi,EI MA ZO KAM ma ma tawh hoh pih tangh tangh ciat boh vai Sim te pen ZO hilo,// ZO kim lai simh ki ci thei vawt lo pi,Nang mi hing kim lai Gan hing ang ki ci thei ki ci thei lo,tua ma bang in nang zongh ZO MI kim lai, I ZAW te ang ki ci pen na thang ah paaih sih ah ma? ta lawmh teh,PU ZO suan sung pan in, apil zaw deuh te'n tam thu hoih tah no in, hing sut kia uh la cinh nuam nget ngut vang ei guai te, lung dam ei le,,,,,,,,,, ,,simh te ZO MI HI LO,LO..LO,,LO. DAM CIAT VAI,,,,,,,,, ,,,,LAI AT KEI MA,, KHAM LIAN KHUP ( MI LUN ) ADDRESS,,,,, ,,,,,,,,, ,,,,,jimmykhuppi@ gmail.com |
 | ZO MITE HING PIENKHIETNA Source: ZBA I) ZO MITE ANG PIENKHIETNA I.THUPATNA
Zo minamte pen tulaitahin Kawlgam ah tulsawmni leh tulnga kiim(tuom) kipha a, India gam Manipur state ah tulsawm leh tulnga kiim teng hi. Hun khat laiin mi thupi,minamlien kihi maleh tuin mitawm tham i suohphot uhhi. II.Zo min i puohna Ei 'Zo mite' pen i 'Pu Zo' ii suon-leh-hlahte i hizieh a Zo minam i hihi. Zogam a i ten zieh a Zote ei kichi hilou a,haisung haisung ah omta leih i Pu Zo sisan zaal in 'Zote' i hihi. III. Zo minam kipatna I Pu Zo pen banghunlai a napieng cithu kantelna diing haa simsim ding hi. BC hunlai peh in tulaitaha Sen(China) gam laizang mun tengah 'Xo' akici minam lein khat kumpi gam kip khat dingzo hi.
Tuapen 'Zote' ii i tangthu masa pen hi. Thamlo in SEnte tangthu sungma ah 'Jo dynasty-Jo kumpi khang' ci zong na om ngai a,Thailand gam dong in thu nanei ngai hi. Tuapen i tangthu nina hi, aci zong ki om hi. Mihingte pienkhietna toh kisai akan cien(Anthropologist) mipilte genna ah ei 'Zo' mite pen Khamtunggam minam tuomtuomte leh kachin minamte toh kibangin ,'Tet' minam sungpan apiengte ei kici hi. 'Tet' minamte toh kisawi in tangthu lam mipilte in AD 760-850 hun in Tibeto-Burman kici minam khenpi khatin,Tibet gampan ang tuolsuh uh hi. Tuasung pan pawlkhatte(Eg.Kachin) Kawlgam sahlam gamteng ah phuol ana saat uhhi kici hi. Tuapan adangte ang nawtsuohsuh in AD 900 kiim a,Tagaung khuosatte sungah i pu-pate zong na kihal hituoh hi. Kumzathum kim hun sungin Tibeto-Burman minamte sungpan (1) Pyu minam-Kawlte kipatna (2)Kanyan minam-Arakanesete kipatna leh (3)Tet minam-Zo mite kipatna khenthum angphato hi. Kumzalom 10-13 AD hun ciengin Tet minam pan Zote leh anaihuoiteng in Tagaung pan Ayeyarwardy gun dung teng leh Chindwin gundung kilah tengah ang kithethang uhi, ci thu zanggam a teng AshiChinte,Yaw minamte, Khamtung gam sahlam a om minam tuomtuomte Khamtung gam hlanglam a om Cho-Chin,Khami-Chinte i tangthu sung ah kiciemte ciet hi. Zote leh Khamtung gam minam dangte in kumzalom 14-15 AD kikal sungin Khamtung gam ang zuonto uhhi. Mizo kamham bawngteng 'Sepui' ah ,Falam-Haka kamham bawngteng 'Sunthla 'ah, Zo kamham bawngteng 'Ciimnuoi' ah phuol ang saatkia uhhi. 'Ciimnuoi' i ci pen tulaitahin 'Saizang' leh Phaileng khuo kikal teng ahi. Ciimnuoi ah khangli bang akiten zaw ciengin Zote Vanglai(Tehlui khonei) ana saat u'a,tuapan in Haidawi(Bumzang khotaw) ah ana teng uhhi. Tuapan in sahlam ang kikhang toutou a, pawlkhat pen Indiagam Manipur State dong na tungto uhhi.
II) ZO MITE DINMUN I. TANGLAI ZO MITE DINMUN Zo mite ang pienkhietna toh kisai i gensa bangin Topa Jesu suoma hunlai Sente ii 'Xo' dynasty ahi a, 'Jo' dynasty ahizongin tulaitah a ei 'Zote' toh kisaina om, omlo cipen genhaa,kanhaa simsim ding hi. Ahivangin, tanglai i pu-pa 'Zo' te pen tulai ei 'Zo' te bang na hilo in minam thahat,ngaina leh tangthu akip a anei minam gol mam khat na hi ngai hi cithu tawm i kikum ding uhhi. Tambang i genna ah "No evidence,no history" akici mabangin .... omlopite genlo in "evidnce' akip lien teng sungpan i theiban cieng atomno in i gen ding hi.
1. AD 850 kiim in 'ZOHAM' kizang jo hi. Kawlgam sunga minamte toh kisai akantel ahi, Professor G.H. Luce in, 'Tibeto-Burman i ci vangin ataang zah uh kamham(common language) pen Chin,Kachin khatzawh ahisihleh tuagel kigawm hithei ding hi." ci'n ana gen ngai hi. Atheihuoi thu panin Chin akicite sungah Kachinte toh kamham akitamsut(akibangtam) penpen 'Zo' te i hihi.Mellesa,kamham omzie a kipan Chin le Kachin uta i hi tahpi leh akikal a kizopna(link) anai penpen Zote ihi thei ding hi. Zote i tangthu,i ngaina i kamhamte kantel leih AD 850 kiim in Zoham kizang jo hi cithu kimuthei hi.
2.Kumzalom 10-13 AD in ZO MITE KIPIENG JO HI. Kumzalom 10-13 AD a kipna TEt minam teng in Ayeyarwady gundung,Chindwin gundungteng pan mun tuomtuom akithethangna uh a i tangmi un (common name) ahi 'Zo' cipen na keng kawikawi uhhi. Ayeyarwady gundung a tengte in 'Zo' panin 'Asho' ,Chindwin gun tolam a tengte in 'Zo' panin 'Yaw' min ang potou uhhi. 'Zo' ci min a kemsuoh phadieh pen Khamtung gam a tengte i uhhi. Lushei,Huolngote in Mizo,Falam,Haka gam a tengte in Laizo,Khalkhazo,Zotung chi bangi amin ana keng vuhhi. Tedim gam a, Zo mite'n ahileh 'Zomi' cietciet sungpan Zomi tahtahte om nalai hi cithu kum tampi lai a kipan akitheisa hi. Hinanleh, 'Zo' te'n 'Zo' ahilam theimel donmel in neilo a,tuabanah 'Zo' i cipen nidang za a athupi nawnlouna tampi ang phata hi. Tuahun laitahin 'Zo' ka hi aci lo Zomi tampi in zong ama min akilawna diing min(identification) dang muthei tuonlo ahiziehibn tuma kum sawmnga kiim a kipan in,'Zomi' ka hihi ang kicitha tawmsan ahi uhhi. Tu-in 'Zo' kamham Zote saangin Tedim kamham tuomtuom azang 'Zomi' te in a Zomi hina thupisa zaw bilbel uhhi. I min amanthai diing Pasien in phallo hiding hi.
3. ZO TE PEN MINAM BUL MAMA KHAT AHIHI. Capt. KhupZaThang in 'Zomi' te khanggui aguolna ah i Pu 'Zo' panin khang ngana ah Pu Songthu ana om a,Falam minam pawlkhat in akhanggui uh 'Songthu' toh ana pan uhhi. Tuabanah 'Zo mite' pienna thu akante in 'Pu Songthu in Ciimnuoi khuo saat in hausa sem hi 'ci uhhi.
Ahivangin Mizote khangsimna sunga 'Chawngthu' ci min khat simlo adang Tedim kamham a kipan minam tuomtuomte khanggui sungah 'Songthu' ci min khollo kha ding hi. Zote khanggui simmna sungah Capt.KhupZaThang in ang guol bangma in Pu. 'Songthu' kimuthei hi.
Tuabanah, gentena in sanggam Siihzangte pienna 'Suontah,Ngengu' cite pen ei Zote khangsimna ah : 'Zo' pan 'Songthu' khang nga,Songthu pan Zahong,Suontah(Dopmul) Mulpi,Ngengu ci bang in na kiguol suhpan hi. Zote sungah be-le-phung zakhat(100) kiim(vel/tuom)) om hi. Tuate sungah Zote be hinapi Zokam azang nawnlo zong tampi a om hi. Tedim kamhamte sung Sizang,Vaiphei thamlo Falam sung,India gam Meiteite sung nangawn ah Zote ka hi aci toh,Zote ahilam theilo a aphungmin beh(ngen) atheilien toh a kithethaang 'Zote' tampi a om hi. Zote i pienna sawt mamata ahiziehin tambanga kithethaang pen lamdanglo hi. Kithethaangna thute sungah galmat pawl zong a om u'a, pawlkhat pen agamlawt ngiet zong om hi. Tuni ciengdongin Zote sisan pen gamlawtna lungsim leh gamman bai phaahdiehna khat kinei hi. Tuhun main zong Zote pen miangte kam kisiembai phadieh a,tua in midangte vuacipna(acculturation/influence) sunga imanthaai(manthaap) bai nadiing zie ei lah hi.
4. ZOTE PEN NGAINA KIP ANEI MINAM I HIHI. H/A Pu. J.GinZaTuong in " Zote pau,Zote ngeina,Zote tangthu limphatahin kanleng Zomite i menkhietna mubai pen ni" ci ngai hi. Ngaina(culture) toh kisai in ,Zote'n shila,hinla a kipan moulaah zie,dawithoi zie dong aneng atawng abucing in akip a i neisa, I pu Zo a kpan tunidong khanggui siman i neisa ciet ahihi. Pu NgulLang in, " Zopuan cihpen Zote aa bek hikei, eitek aa hi ci a, aswilh masa pen Tedim kampau sungpan keimah hi-ing" ci-in gen ngai hi. Sangmang J.H.Cope in Tedim Chin Reader laisimbu bawl asawm ciengin ngaina tangmii(folktales) zah na sawm hi. Ahivangin alungkim banga gentheina mulo hi. Tuaciengin Tedim papi pawlkhatin, " Ngeina tangthu anei Zote hi.Zote dongin" na ci uhhi. J.H.Cope in zong Tonzang myuone Lomzang khuo pan,Pu. TuongZaGo(M.P. MangCinkhuppa) ana dong pai a Zolai simbu sungah Zo tangmii pawlkhat nahal hi ci-in Rev. ThangKhoCin(Phaitu) in ana gen hi. Tuaziehin amasalam a kibawl Zo Laisimbu(Tedim Chin Reader) sungah Zokam tampi kihal lai hi. Hinanleh tulam cienga kibawl laibute ah Zokam mun ah Tedim kam toh kilaita hi.
THUKHUPNA Zo mite pen hun khat lai in mi thupi kihi a,tuciengin i hi ci niem, i hici kithethaang pen Pasien deilo,Pasien zie toh kituohlo i kalsuon khielna khat om hi ding hi. Tuami i mu nadiingin sui in kipuophatna diing lampi lahthei lei piengsawn momsawnte adiingin gougil pen hiding hi.
TULAITAH ZO MITE DINMUN Tulaitahin Zo mite'n kizopna(communication) hamsatna nuntahna hamsatna(louhlawna) munteng ah i teng hi. Tuaziehin khantouna lamah kinukhia a,pilna nei,mi zalien,mi hau i tam mama uhhi. Khamtung gam Tonzang myone ah khuo 47,Tedim myone ah khuo 8,Sagaing Division Tamu myone ah khuo 9,Kalay myone ah khuo 5te banah Kawlgam mun tuomtuom ah Zote i teng hi. Tulaitin Khamtung gam le Upper Chindwin gam Zo khuo a ei kitheipi te sungah (a) High School opna khuo.............(0) (b)Middle school omna khuo............(2) (c)Primary school opna khuo...........(43) (d)Health Centre omna khuo............(2) (e)Tuni ciengdong Zo mi secular graduate (124) (f) Gazzetted officer....(13) beh apha hi.
ZO MITE TENNA KHUOTENG KAWLGAM A ZOMITE TENNA KHUO LEH TUITE:- A.TONZANG MYONE SUNG 1.Vanglai 2. Khuoivum 3.Phaisat 4.Sielmei 5.Aisi 6.Haipi 7.Bizang 8.Gampum 9.Buongmuol 10.Lennakot 11.Thuombuol 12.Senam 13.Langphun 14.Talzang15.Anlun 16.Gelmuol 17.Khomun 18.Khienglam 19.Nahzang 20.Sielmawng 21.Lungtah 22.Phaitu 23.Khamzang 24.Khiengkan 25.Buolkuong 26.Sekang 27.Madam 28.Likhan 29.Maulawn 30.Phaidim 31.Pawnpi 32.Kehse 33.Tuigiel 34.Singtum 35.Tanzang 36.Sielthawzang 37.Sielthaw 38.Muizang 39.Lamthang 40.Tahzang 41.Lomzang 42.Salzang 43.Phuntong 44.Tonzang 45.Sehsi 46.Vielcien 47.Thangdawn
B.TEDIM MYONE SUNG 48.Gelzang 49.Gamngai 50.Bumzang 51.Zozang 52.Tuolmu 53.Mawngken 54.Khodai 55.Kaahgen 56.Tedim
C.KALAY MYONE SUNG 57. Kan Oo 58.Tharzi 59. Kalaymyo 60. 55-Miles 61.Kuonglien 62.Phailien
D.TAMU MY0NE SUNG 63. Buongkung 64.Nangkateih 65.Khampat No(3) 66.Khampat No(1) 67.Lallim 68. Tamu 69. Tungkyaw 70. Yuathar 71.Tuikhal ADANGTE 72.Mandalay 73. Thachileik 74. Yangon 75. Lashio 76.Pin Oo Lwin 77. Yadanar Thein-gi Mine
Source: AD 2000 ZO MAGAZINE Published by ZO BAPTIST ASSOCIATION, HEADQUARTERS, KALAYMYO, DATED MARCH 2001
|
 | ZOMI LEH CITAHNA By Fr. Felix Lien Khen Thang, Ph.D June 16, 2008
Lam-et ngamlou pi in, Zo Baptist Association (ZBA -II) kum sawmli (40) cinna ‘Ruby Jubilee leh AD 2000 phawhna’ Magazine adîng, Zo Mi leh Citahna ci, article khat ât khuon ei kipie ahiziehin, Magazine Committee te tungah, ka lungdamna kou nuom masa ing.
I thulu toh kizawitawn dingin, ‘Thumêngte tunga a citahte in, thuliente tungah zong a citah dîng hi’, ci (Lk 16: 10) na, i thu bulphu dîngin têl nuom ing. Topa sungah ka’ng ît, sanggam u leh nâu, nu leh pate, i pu i pate in abeisa kum 100 lâi dongin, dawi (pusa pasa) na bie uhhi. American Baptist Missionaries te leh Foreign Missions of Paris (Piantit topate) tungpan, Topa Zeisu ei gupkhietna, lungdamna thupha na kisânsiem ahiziehin, tu-in eite in, Christiante i hita hi. Topa Zeisu sungah têltuom, Israel minam thâte i suoh hi. Topa Pasien in, Abraham, Isaac leh Jacobte Pasien beh/(mai) hi nawn louin, ei Zo mite Pasien zong ahita hi.
Têltuom Israel minamte in, Egypt gam ah kum zali val bang sila in a na om lâitah un (cf.Ex. 12:40-41), Pasien in amau uhte gentheina nathuohpi in, na hênêm siem bân ah, Moses i makaina toh Pharoah kumpipa khut sungpan nahonkhie a, sêhnêlgam sungah kum sawmli bang asawt zaw uh cieng, ciemsa Canan gamnuom Joshua in na lutpi sah hi (cf.Jos.112). Tua ma bangin ei Zo kampâute zong, Reverend Khâm Za Mâng makaina toh Zo Baptist Association i nga zaw kum sawmli cinna ‘Ruby Jubilee leh AD 2000 phawhna’ ah, Pasien tungah atuom vilvel a lungdam i kou bân ah, abeisa kum sawmli sungah, bangci bangin Pasien a bete i hi e, kam beh toh î ? I gamtat i lu hêhna, thumân thutah, citahna leh upna lâigil toh zong î? cih kisittel dîng kisam hi.Tua ahisihleh, i upna leh i sepnate zousie sêhnêl tunga innlam toh a’ng kibang khadîng hi (Mt. 8:2127). ‘Noute in kam beh toh nei bie uh a, na lungsim uh kei toh kigamla mama hi’, Topa’n, ei ci khâhdîng zâuhuoi hi (Mt. 15:9; Is 29: 13).
Ei Zo mite in, i minam cieptêna (emblem) dîngin ‘Zo vaphuol’ lim i têl u’hi. Tuin, i Zo Baptist Association Seal ah, Zo vaphuol nupa, singlâmte leh Lai siengthou bu i zatna toh i kipsah hi. Vaphuol i ci pen, a citah mama va nam ahihi. Vaphuol nupa lêngton pen, khat in sina-manna khat anei leh, akhat in zong ama leh ama tuoltang dênna’n kinei in si hi, kici hi. Vaphuol pi in, atui a op sungteng, apâ (male) in an puoh den a, apâ in sina-manna khat anei khâhleh, apî (female /mother) zong anngawl in si vawt hituoh hi. Tua bân ah, apâ in ann a sui kâl a, vaphuolpa dangkhat vaphuolpi kunga, ana haw khâhleh a tui-op kimlâi, ciempêl ciin tua vaphuolpi pen apâ in that a, tuazawcieng, vaphuolpa zong athanei za in vân lamah lêngtou in, tua pan in lei lamah kikhawsuh in ama leh ama, a kithatlia hi, kici lâi hi. Zo vaphuol nupate ki-îtna, thumanna, Kipum khatna leh a citahnate uh ettêhuoi sa i hi ziehin, i minam kiciemtêna dîngin Vaphuol lim i zang uhhi. I pu i pate in, dawi na bie uh ahiziehin Lawkite ci’n, i ciemtê u’hi. Amaute in, ki-îtna leh kilemna, thumân thutah, thupi khuolna leh kipumkhatna te masuon in, biehna leh ngaina toh hoitah phatah leh picingtah a,ana nungta,ana innsuong thei mama te uh ahihi. Khuo khat asât ciengun, khuo biehna leh khuo âpnate, na nei têitêi uhhi. Khosung cidamna dîng, ankhing tuibukhamna dîng, khuo hun hoi leh guotui hoi ngetna dîngin zulesa tawh, gam biehnate na nei in Lou Sielpieh ci na bawl uhhi. Tua ahiziehin, April (a) Ninghlapi hla pen, (Lousiel pieh hla) ciin na ciemtê u’hi.
Louhlaw singpuohna a kizang tu leh hei, nâmtawngte zong, lupna pi neiah, kuongpi toh sîn in, zulesa na kipe tanghiel hi. Tua gambiehna ah, be sung phung sung ciet pan muonpente na kiteng in, meigongte leh zikhûl takhûlte kisâng lou khat hituoh lâi hi. Pasien hepina tawh gâlevûite a kaikhop zaw ciengun, Pasien tungah lungdam kou kawm leh, akumkia cienga dîng, innmun lougam, singhal, gophung tuinâhte Pasien in thupha apieh nadîng ci deinget kawm in, nopna leh dana a i zah muolte na kipaw siem, muollamte na kisiel in, khangham papi pawlkhat in muol a, bieh piehna aneizaw cieng, Khodou pawi (an kaikhawp pawi) limtahin na bawl uhhi. Tua ahizieh in, October (a) Vulpi hla pen (Khodou hla) ciin na ciemtê uhhi. I pu i pate in, ‘Nêhton nuom, puohton zâng’ a ci toh kizui in, anci leh gatâm tuite na kitâng, zulesa zong na neton in, innma louma kisapnate ah zong na kihu lieiliei uhhi. Tua bân ah, tûl na tawiton, tuol na bawlton, sawmtâng khat ah na giehton, lawm na kâiton, lieukhâmna bawl ton in, khut khat tawi kêng khat khâi bang phiel in na kipumkhat, na kisakhat mama uhhi. Tua ahiziehin, Zo in ciengkhut asât le asât khat na kici lieng hi. Khat vângin khat nuomtuom a, khat vâng in khat nungta in, khat leh khat na kikom, na kipom kinken uh ahiziehin, i Zo pâunâh Suongpi suongta in theh ci a’ng piengkhie ahihi.
Lawki lâi in, cina khat a op leh, innsung, bang tung, luidawi, gampi, bumle ci bangin dawi na kithoi in, damna na kingên hi. Ankungte zong adamlou ciengin, lou thoinate zong na kinei hi. Innkuon sung khat ah, damlouna, dâupeilouna leh thusie-lasie tuona khat aop leh, kilungsân dîdê in, ei nuasiesa i pu i pite leh i nu i pate i lungkimsah lou khat hiva, i hlasietsah khat hiva ciin, a hlân /(hân) dong uh ah hlitui (hitui) naptui toh mawmâina/(ngaidamna) na kingên cîtciet hi, gaw leh lup, zu leh sa nêhnate a kipat masangun, innsung tawng pen ah, tapkuong sungah tûlpipa in, “Ka Pasien na tai oh!, Ka lungzei na tai oh!, Cîmnuoi a ka pu ka pate gâu na tai oh!, Ka thei khâhlou ka phaw khâhlou, ka pu ka pate gâu na tai oh! “ciin, phui asam zaw ciengun, gaw dîng sapum tungah hâi na buo hi.Tua zaw cieng beh in, nêhna dawnna, guolnopna-te na kipan pan uh a, i pu i pate in nopna dâna ah, a sisate nangawn zong na mangngil hetlou uh hi ci pen, ei phawhsah siem mama hi.
Khangluite in, ankhing tuibûh pen pâmgei a, a’ng dâh pah, sum leh pâi zong a’ng tuongbâng pah na ciin, annêh tuidawnna,sum leh pâi zahnate ah, na hi cîltêl in na phingcîl mama uhhi. Tua thamlou in, An cîl siemte an in zuon, sum cîl siemte sum in zuon hi na cilâi uhhi. Gilkiel dangta mama lâitah in ei doutuom ciin, cil nangawn zong na sekhe ngam mêngmêng lou uhhi. Tua bânah, êh ciengtawng a cîl zong nuom tuom na ci lâi lieng uhhi. Na zousie na khinkhâi siem mama uhhi. Pasien thupha hepinate a zahsiem mamate na hi gige uhhi.
Nidang lâiin, zi leh ta dîng ana kisui cieng, adiehdieh in, innluo dîngte adîngin, ‘Neita’na kikan masa hi..Mou na kidong, zuthawl na kitunin,hoitah in mou na kipui hi.A kitênzaw ciengun zong, Kam sunga lei leh hâ zong kipetthei ci pâunâh a om mabangin,kamsiet leisietna toh,kikhen kikah nadîng thudân khat a om khâhleh zong, a nualam leh a malamte’n,thu na khuisiem in,na lemtuo kia zêl uhhi. Mêl hoilou kibawl pha theilou, thusie lasie kibawl phakia thei ci, pâunâh na tûltûh mama uh hi. Pasal in, deilou pi in, a zi a pei dînga a sawl khâhleh zong, a zi in, i bâl lei pawzaw cieng, hâm i siem zaw cieng, mîm lei gêt zaw cieng na ciin, tua kawmkawm main tanu tapa na nei uh a, na kitulpi, na kisipi veve uhhi. Tua thamlou in, asi zaw ciengun, hlân nangawn ah na kizon cîhtêh nuom lâi uhhi. CingKhup leh NgamBawm kigênte mabangin,agu atângte uh zong, na kigawmsah nuom lâi uhhi. A picing ki-îtna toh a nuntâtziete uh,ei theisah hi. Khangluitein, ashiciengun, kosa hangtang ken dîng vâi toh kisai pen na kinbawl mama uhhi. Meipum ma na ci tangtang uhhi. Bangzieh e? i ci leh, vântung atun ciengun,mêl thei lawm leh guolte’n na dawn dîng ahiziehin, a masuon dîng uh,a mâitang singhaw bel dîng leh a kham lukhu dîng dân uh hituoh gige hi. Atong ahâng, mîm-âi tâng-âite leh gâl-âi sa-âite pen, khangtung zu ne in, leitung ah guoltung tuongte ahi bân uh ah, vântung ah zong, a mâi al mama dîngte hi ci in, na êng mama uhhi. Tua ahiziehin, ton leh hân, gâl-ai, sa-ai,mîm-ai tâng-ai nate, na kidem tangtang uh hi. A ngîmnate uh, tuol ah tâilou in, thûh mama a, vântung thu toh zong kipaikan mama hi.
Khangluite pen, na kilem phadieh in, thu zong na kimang phadeu uhhi. Hâusa thu leh nâupang thu na ci uha, khosung tuisung nasep vâihawmnate ah zong, na kithuman diemdiem uhhi. Khat leh khat kilungkimlouna, thusie lasie khat a op khâh leh zong, zumkong mângkong na kitun paipai louin, Thupha leh lam-phei tawnda omsih, Gul lut si bou mi lut sisih na kicia, zubêl, sapum, dangka a kilawmza khat toh na kikuon in, kilemna na kibawl hi. Pa that zong toupha guon ciin pâunâh na nei uh a, agâlte tung nangawn ah thupha bawl dîng na kihil lâi uhhi. Bawlsiet gênsietnate a thuoh ciengun zong, “Na cillum toh valsuh takon oh!, Dawi bawlsiet in kisi bou,khanguolpa bawlsiet in kisi sih “ ci in na kithapie,na kihânthawn uh hi. Khat leh khat zong na kizâtât uhhi. “Khuo kicîm dîng khat zong meigongnu khat i mang sungah kihil thei” na ciin, meigong tagate zong na kepsiem na huoisiem uh hi. Zawltate nangawn zong, a kêm dîng dang a op sih leh, pute in kêm in na khansuo uh hi. Pute tuikuong tui toh na khangkhie hi. Tua ahiziehin, Pu le lamsah kici a, pute tungah na kihlasie ngamlou in, pute zong na kihlasesah ngamlou hi. Pu leh pi nu leh pate leh a khanghamte pen, i leitung Pasien, i hândoute ciin na ît in, na zatât mama uha, thusuh-thutou, vâi zousie ah dohpi in na nei masa uhhi. Sa na kiâtsah, zu na kiphutsah in, sasin salung zong na kipie hi. Tu leh tate’n zong, thupha ngâ nadîng leh khansâu nadîngin, pi leh pu,nu leh pate, tungpan, thupha na ngên in na sâng uhhi. Nu leh pa, pi leh pu te’n zong,a sikuon ciengun, atu atate uh, thu vâihlâhnate nei in, thu na hil cîtciêt uh ahiziehin, tua pen ‘sithuta’ na kicia na kithupisân mama hi. Lungdamnate zong na mawh mansah lou, na mangngil hetlou in, pute pate khang a, a kithuh zou sih lehzong, tu leh tate khang ah,na kithuh têitêi ahiziehin, Cîmnuoi a, sa kiba zong, Gêltui ah kithuh na ci uhhi.
I pu i pate in, Vâi nukhia guosie in lap ciin, khuolzin lâilênna, loukuon singpuohna te pan vâitunhâ dîng na deilou uhhi. Zîng ann nitâh annte na ne bai uh, na lum bai un, zîng zong na thou bai mama uhhi. Gamtat luhêh kampâunate ah na kidawm mama in, zong na kiniemkhiet mama uhhi. Hakâi pâtâh zong lung hêng thei; Kâipi’n pâhtâh na deilou uhhi. Zîng ann nitâh annte na ne bai uh, na lum bai un, zîng zong na thou bai mama uhhi. Gamtat luhêh kampâunate ah na kidawm mama in, zong na kiniemkhiet mama uhhi. Hakâi pâtâh zong lung hêng thei; Kâipi’n pâhtâh ma ciin, kiphatluot, kipohluot dîng zong na deilou uhhi. Nâusên suohtung khat pen, amin akiphuo zaw cieng, cinoplouna khat a nei khâhleh, amin ngailuo a,a puohla khat hiva,na cithei lâi uhhi.
Zuou in akhâp tawn, thal lam cilsiet eima tung tu, ci toh kizui in, zuouthu gênna, zûltatna leh hoilou gamtatnate ah na kidawm uhhi. Zi leh ta khûlna, ziman, nêhna, mithâna, gantuol vêlna, zawlgâina, mizi mita tungah khielna, gûhtât lâhtâtna, kisêngle, hâibung lenêh, lou kingânsuon, lou tawtawn, lou veitawn, lou kigâlsai, kigisuong khîn, bûhlui phel, tangluong phê, inn ngawng hei, inn tawtawn, tângkham nei khieh cite na tang uh hi. Na gimnei sah in, na lipkhapsah mama uh hi.
Khanglui lâiin, pusa pasa na bie uh i ci hângin, amaute lunghin suong pou dân, biehna leh ngaina toh a nuntâtziete (a hindânte) i et ciengin, Pasien deina toh na kipêl in, na kilêbul ci thada, Pasien thu leh Lâi Siengthou toh na kituoh mama zosop ahiziehin, dawi pen na gînbawl in, na thoi na pâi uh hi beh a, Pasien pen na bie uh hi, ci lei khiel dîngin ki-um si’ng. A phuiteng zahte lah ah zong, Ka Pasien, ka lungzei’ cite na kihal hi.
A lakamte (lahâmtengte) uh ah zong, Thangvân, Lêngvân, Vâivân, cite na nei uh a, misiengthou Pawlu in vântung adawl thun ma dong ah ka tung hi, aci toh a’ng kizawitawn mama hi. Tua thamlouin ei tulâi Khristiente in, Pasien i ci kammal limlim zong amaute tungpan a, i kawm i zah hibeh in, i mutha leh i phawhtha hi hetlou hi. Tua ahiziehin, i pu i pate pen, ‘Lawki Khristien’ te ahi gige kha diei? ci thu ngaisut phatphat dîngin hoi sa ing. Akoimapou, ei ei langpan loute,ei pawl hi(Mk. 9: 40) ci,Topa Zeisu kammal, telsiem dîngin dei ing.
Khang kikhêl e, pien kidangta, aluinate, athâ in vuanêlta. Tulngailou khanglui ngaina hoite, gougil banga i kepsiem i zuisiem dîng kimlâi, kithudonse nawnlou, kinawlkhin Akoimapou, ei ei langpan loute, ei pawl hi (Mk. 9: 40) ci, Topa Zeisu kammal, telsiem dîngin dei ing.
Khang kikhêl e, pien kidangta, aluinate, athâ in vuanêlta. Tulngailou khanglui ngaina hoite, gougil banga i kepsiem i zuisiem dîng kimlâi, kithudonse nawnlou, kinawlkhin in, mang a mat dîngin zong kidei nawn lou hi. I pu i pate in agimnei sah, ana tan, ana lipkhapsahte uh, awlmaw in, kinei nawnlou a, Zeisu um pou lei, ci toh thu kithat nuom paipai tamawh hi. Topa Zeisu in,“Ka hâhkol puohnop in, ka van zong zâng hi”, (Mt.11 :30), aci pen, kizângkhâi ngaisut luo lawmlawm in, kilêlâh leh kilawm sa phiel ing.
Pilna, hauna leh khomuna lamah, i khantouzaw hâng, ki-ît kilemna, citahna, thukhuolnate ah, khâltui kiem kibang sêmsêm. Pasien thu ka um i ci vahuâu hângin, gitlou sâtlouna khang sêmsêm. Nidanglâi in, dawi na kigîng in, tucieng migiloute kigîngta. Numeite beh, a moutha thei i sah leh, pasal moutha zong op tuoh takon!.
Nu leh pate’n tate, innpite’n moute, khanglûite’n khangthâte, Sie (pastor) te’n athuzuite agîn apat hun himawh hi. I tawnzie leh i Pasien thu upziete mân i ci ngam diei mah?
Minam îtna leh minam kihuoinate zong dau tehteh. Cilehsa in, thugên, cileh sa, toh minam kikan i ci hâng, kampâu leh ngaina, ang langbai leh, minam picingte kihinawnlou in, minam tangkhête, minam lalthangte i suohta dîng hi. Kei muna ah, Pasien pen Pasien bangin kibeta lou in, eima deidân ciet nou a, a kibe dân khat in mu ing. Pasien min pen kizângkhâi ngaisut lawmlawm hi. Pasien pen kibie in kinuntâtpi talou in, i kisapnate ei thehthei dîng i donghu, zah tângzang leh sawl tângzang dân khat beh in, kizang nuom phiel leh kilawm hi. Lâi Siengthou khietna pen, dei bang ciet nou in, kikâituizawl kawikawi in, kideikai gawpgawp tamawh hi. Pawlpi i ci pen Pasien thu-um cintengte kipawlna dân hilou in, kikhawng pawlna dân khat beh in, kingaisun zîuziêu leh kilawm sa ing. I kam pi toh Pasien ka-um, ka bie,i ci pongmawh hâng,i gamtat, i luhêh dânte in kikâituizawl kawikawi in, kideikai gawpgawp tamawh hi. Pawlpi i ci pen Pasien thu-um cintengte kipawlna dân hilou in, kikhawng pawlna dân khat beh in, kingaisun zîuziêu leh kilawm sa ing. I kam pi toh Pasien ka-um, ka bie, i ci pongmawh hâng, i gamtat, i luhêh dânte pen, Pasien dei âikâi ci thada, eima leh eimama in, zong hoisa petpot ngeng-ngong lou i hiziehin, Pasien ka bie i ci ngam diei mah? I Pasien pen, i pu i pate, Pusa pasa upza in, um zoulou i hi ziehun, eite pen Khristian Lawki te i hi leh phalam lâi van ‘Lawki’ i ci, i pu i pate nei a, i op lâi khâhdîng dâhuoi sa mawh ing.
Topa sungah sanggam u leh nau, nu leh pate, Pasien thu nâu banga i sân zaw, khangthum khangli bang a’ng phanuomta hi. Mawngsing bang hilei, limbel thei dîng i hita hi. Gamguo bang hilei, akûi hun, acîm hun tungta hi. Tua ahileh nang leh kei in, Khristian i hina bang toh i lah diei? Ahisihleh, Topa tungah, i upna bang toh têcî i pang diei? Singkung hoi leh hoilou pen aga toh a kithei mabangin (Mt 7: 16-18), i upna pen i gamtatna toh lah in,i kam beh toh Topa, Topa a cite beh hilou in, i khuovapha mite tungah ni bangin tângsah a,i gamtat hoi i gamtat phate mitein amuna ziehin, Topa tungah pâtawina i pieh sahthei lâi dîng zong kisam hi.(cf;Mt. 5: 14-16). Pasien ei pieh ngaina leh i kampâute toh picingtah leh lunglawptah a, Topa i pâtawi siem dîng leh i bieh dîng hun hita hi.Tua hileh,i ngaina leh i kampâu ei pie Topa Pasien zong lungdam dînga,ei mama zong minam picingte i hi pan dîng hi. Sâi in asi ciengin a hapâ nuasie in, tawpi in zong a phaw nuasie hi. Minam khat a, i pien buong ei Zo mite’n zong, i ngaina leh i kamhâmte Topa thupha hepina toh phungvua siem in,i muolsuong dîng leh i gougil dîngin,khangthâte tungah i pieh siem sawnsawn nadîng zong, lungbât ciet dîng kisam hi. Pasien in leitung mite ei ît luot ziehin,atapa khat neisun nangawn sîtlou in ei pie hi.(Jn 3: 16;cf also,Rom.8:32;1Jn4:10). Topa Zeisu in zong asisan mal khat nangawn i gougil dîngin, khangthâte tungah i pieh siem sawnsawn nadîng zong, lungbât ciet dîng kisam hi. Pasien in leitung mite ei ît luot ziehin,atapa khat neisun nangawn sîtlou in ei pie hi. (Jn 3: 16;cf also, Rom. 8:32; 1Jn4:10). Topa Zeisu in zong asisan mal khat nangawn sîtlouin, anuntâtna (ahinna) ei pie hi (Jn 19:34).I hamphatdân,Ama zawngkhâl nate ziehin hauna;a kiniemkhietnate ziehin pâtawina;a mindainate ziehin minthanna;a guawllelnate ziehin guawlzawna; bawlsiet genthei a thuohnate ziehin vângletna;aliemmate ziehin cidamna leh asina zieh in nuntât tawntungna i ngâ hi. Ciengtanna neilo a ei ît i Topa,a lâigil upna leh citahna,ngen telna leh thumânnate toh, Ama deinate zui in ei sawl banga i gamtatna toh lungdam i thuhsiem dîng kisam hi. Tua bang hileh,i Topa’n,“Thumêngte tungah acitah, amuonhuoi ka nasêmpa thuliente tungah zong ang muong ing e,na Pu lungdamna ah ang kihal oh!”,(Mt 25:20-23), ei ci lâi dîng hi.
I Zomite kicieptêna ahi-Zo vaphuol lim I thupisah mabangin, Khristiente i kicieptêna ahi-Singlâmte lim zong i thupisahzaw kan lâi dîng kisam hi. Bangzieh ei? ci leh, Topa Zeisu in,nang leh kei tawntung nuntâtna(hinna) ei pieh nadîngin, a nu Maria gil sungah Paradise huon ang mu kia in, Eden huon sunga nuntâtna singkung (Gen 2: 9) pen, Kalvary muol tungah ang suonkia na toh, Singlâmte pen Kalvary nuntâtna singkung ang suoh hi. A singlâmte toh nuntât tawntungna ei pie hi. Tua thamlou in, Topa Zeisu in, Singlâmte toh gupkhietna ei pieh bân ah, thuhilna toh khum bangin ang zang lâi a, tuni dong eite in bangci gamtat luhei kampâu dînga, bangci lampi zui dîng cih ei thuhilna,“Keima, lampi ka hihi. a,nuntâtna zong ka hi hi”,(Jn 14:6) acina toh ang kipsah lâilâi hi.Tua ahiziehin Singlâmte pen nisim naisim i nuntâtna sunga,i ettê dînga Thumân thutah ka hi a,nuntâtna zong ka hi hi”,(Jn 14:6) acina toh ang kipsah lâilâi hi.Tua ahiziehin Singlâmte pen nisim naisim i nuntâtna sunga,i ettê dînga Topa ei pieh,i tawitêna, i pikhâu, i cientuoi leh i tuitâi leh i gamhoi pênpên (Criterion of Christian life) ahi hi. ‘ En kiniemnetnate a opna mun ah, kizatâtna; alunglêng a khongâite adîngin, kihênêmna ahihi. Tua ahiziehin, Kalvary muol pen, eite adîngin, hinna, damna leh kisapnate zousie ang pûl ang luonkhietna,man toh kilei zoulou,Pasien in atuom vilvel a ei pieh,i thupha tuinâhpi ahihi. Singlâmte toh i nuntât a,i kalsuon cieng beh in, Pawlu toh kibang in, “Singlâmte tungah Topa Zeisu toh ka kikhâiton zoua,tu’n kei anungta hinawn lou,Zeisu ka sungah nungta hi.” i ci ngam pan dîng hi. Topa Zeisu toh i sîton a,i thawton leh,Moses leh Israel minamte mabangin (Ex 15: 1-21),Alleluia (Praise the Lord),ci guolzawna leh lungdamna lapi i sa ziehzieh dînga, Amen (so be it),hita heh i cina in zong khietna ang nei pan dîng hi.Tua pen Khristien picingte î nuntâtzie ahi hi.
‘Ruby Jubilee leh AD 2000 phawhna’ pawi i bawlna ah, amasa penpen in, Topa tungah lungdamkouna i nei dîng kisam hi. Bangzieh ei? ci leh Topa in lungdamkouna dei in lam-en hi(Lk 17-18). I Khristien nuntâtna in, tapa tâimangpa toh akibang in, Pa innlam zuon a ,apei,khuolzin mite i hi uhhi. (cf.Lk 15: 11-30). Atomin ci lei Vântung i Pa in eite mawna ei mâisah mabangin,eite’n zong midangte mawna i mâisah nadîng ci nopna ahi hi (Mt 18:21-23). Topa Zeisu in,anuazuipite,vântung thungetna ahil zaw ciengin amama in, Kalvary muol tungah, “ Pa aw amaute mawna na mâisah in”, ci’n agâlte maw mâisahna apiehna toh,tua thungetna ang kipsah hi(Lk 23:34; cf.also, Acts. 7:55-60). Îtna leiba simlou, adang bangma leiba, na kibasah sih un (Rom 13:8-10). Biehna tâumâi ah,biehna vante i tawi masangin, Pasien leh i sanggam,u leh naute toh i kilemphot dîng,Topa’n adei hi (Mt 5: 24; 2Cor. 5: 20).Jacob in a sanggampa Esau toh kilemna bawlkia hi(Gen 31:1-54;32: 1-22, 33: 1-20). Joseph in zong a sanggamte mawna mâisah hi (Gen 45: 1-15). David in zong, “Ka ta Absalom, nang tângin kei sizaw leng aw!” (2Sm.19: 1-5),na ci ngêtngût sâm hi. Tua bân ah, “Pasien sathâunilpa,Saul tungah ka khut nga sih va’ng”, na ci lâi hi (1 Sm 24:9-23).
Tua ahiziehin,khat leh khat maw kimâisahna leh, pienthâkiana toh,Topa thupha,Jubilee kum zahsiem in, ang pom ciet vâi. Jubilee thupha kilawmtaha i santhei nadîngin,i lungsim leh i hla puopha in,thungetna toh Topa belsiem vâi. Thu i nget ciengin,i kisapna leh i deinate masuon lou in Pasien gam leh ama dihna sui masa lei,adang i kisapnate, Topa’n ei piehbe lâi dîng hi (Matt. 6:33). Pasien gam leitung ah ang tung dînga,ama deina zong leitung ah ang kicing dîng hi (cf Mt 6: 10; Lk 11: 2). Israel mite sêhnêlgam sungah Pasien in, zân in meikhuompi toh,sun in meikhuompi toh amakai mabangin (Ex 13:21), Topa’n eite zong, a tahlam khut toh ei dâl,ei cing,ei kêm,ei makai tawngtung in, ei kûitunpi ei matunpi dîng hi.
Tua hileh,Samuel mabang in, A.D. 2000, i Zo Muolsuong Ebenezer ei phutonpi kia dinga,Topa in tuni cieng dong,ei hûm,ei guolzawpi leh ei sih ei hin denpi i Pasien ahihi.(cf .1Sam 7:12),ci in i kisiel,i ki-ângtângsah ngam pan dîng hi. Topa sungah,sanggam,u leh nau,nu leh pate, ‘Azawng in,anei sielsa’ ci dân hilou in,Pasien ei pieh thupha,i pilna i siemna,i thatang,i nei i lam sum leh pâite leh i hlaw(haw) i tuhsa(tûsa) mîm leh tângte,hawmsiem zêhsiem vâi. Tua thu toh kisai in 1997 kum in, Pasien hepina toh Israel gam ka va tun khâhna ah eite adîngin ettêhuoi thukhat ang gên nuom ing. Tua in,bang ei ci leh Jordan gun,Galilee tuipi leh Tuipi si (Dead Sea) te kizopzie ahi hi. Jordan guntui pen Galilee tuipi sungah na luong masa in Galilee tuipi in zong, azahsiem zaw cieng,Tuipi si na hawmsuh siemkia hi. Tua ahiziehin, Galilee tui sunga ngasate leh kâikuongte in, mun dang gam danga ngasa kâikuongte sângin atui tuohzaw na thu kei mama in vane vaciem khangiet ka hiziehin têcî ang pang ka hi hi. Tuipi si in ahileh,akîm apâm ah,hawm sawnkia nawn lou ahiziehin, asungah bangma nuntâhna omlou in,citui a1 beh in na vêi a,cikhuom golpipite beh kimuthei hi. Tua ahileh,eite’n zong Lai siengthou Pasien in, milip khat ciet tunga ei pieh letsong,thupha hepinate veivielsah, ngetsah,âisah,hîngsah, thuasah louin Jordan gun leh Galilee tuipite mabangin piehsiem, hawmsiem kia bou vâi.
Pasien ei pieh thupha hepinate, Pasien leh i u i naute adînga,i zahsiem i zêhsiem kia leh,Topa mama in,thupha ei pie pie kia dînga,pungzaw,mêngzaw,tamzaw sêmsêm in hawm lehzehangcing zaw sêmsêm dîng hi.(cf. Mt. 14:17-19; 15:3437; Mk. 6:38-42). Tuabang hileh na zousie ang kitangcing dînga,hla leh pumpi adîngin,bangma kisapnate i nei nawn sih dîng hi. I nuntâtna mama in Jubilee pawipi ang hidîng hi.
Aw,cîn leh tuoi,piengpan momnou guolte,i zâitha pat bang nêmsah sih vâi. Bânzâl zietsuon kilên kawm in,i mâilam nawt ciet vâi. Mîm bang pienna,pupa gamnuom,Heisa pâte alutna, Zo vaphuolte aguolnopna,etlawm gam nuom Zogam kuom ah,Sien sinthu ci bang thê in,Sienmang vontawi;Zeisu min Heisa pâl bang lunsâo bou vâi.
Zo Heisa, ( Fr. Felix Lien Khen Thang, Ph.D. ) Dhaka, Bangladesh, 7.X 2000 [Source: A.D.2000 ZO MAGAZINE, Kalaymyo, March 2001]
Tammi lâi agiel Monsignor, Fr.Dr.Felix Lien Khen Thang pen, Tedim gam Gamngi khomi, Pa. Ignatius Lâng Gin Suon tapa hi a, Zo mite lah ah Catholic priest asuoh masa pen ahi hi.
1997 kum in Italy gam Rome khopi Pontificial Urban University pan in Ph.D(Cannon Law) hing nga hi. Ama in 1990-92 dong Saizâng khuo ah Paris siempi nasêm a, tuin Apostolic Nunciature at Dhaka, Bangladesh ah 2nd Secretary pannmun tawh Pasien na asep lâitah ahi hi.
|
 | The Paites are one of the constituting tribes of the ZOMI/ZOs who inhabit Burma, India and Bangladesh. The word paite means " a group of people marching " (pai-march ;te - "plural maker"). The Paites are a recognised scheduled tribe in Manipur as well as in Mizoram. The Paites are concentrated in Manipur, a northeastern state of India. They are dominant in Lamka Town of Churachandpur of Manipur state with a population of 60 thousands (as per the population consensus 2001). Almost all ethnic Paites follows Christianity, mostly Protestant denominations like Baptists, Lutherans, Penticostal, Church of Christ though there are a good percentage of Roman Catholics as well. They adopted Christianity in the 19th century[citation needed] with the intervention of British missionaries.
The Paites are mainly shy, introvert people who are sincerely devoted in whatsoever they perform. Their main occupation is still cultivation though they have achieved much at the various offices of the Federal India. In spite of their minority status, there are some prominent paites who have achieved in the mainstream governance of the Indian Union, according to a national consensus - it was learnt that the Paites are one of the most educationally advanced ethnic group in India'{{Fact|date=August 2007}
These days Paite tribes are spread throughout the whole world.
There is also a large Paite population in the Indian State of Mizoram. They are well integrated in the Mizo group which consist of many very similar tribes. Mizo being the predominant inclusive name for the tribes of the area, as opposite to Zomi which is preferred in Manipur and Burma. Usually people of the Paite tribe in Mizoram have the letter P before their given name which is more or less the only way to distinguish Paite-Mizo from non Paite-Mizo.
Paite: They live in Churachandpur district in Southern Manipur. Along with Thadou, Vaiphei, Zou, Gangte, Hmar and others they were referred to as Chin-Kuki group in the past. At present, they call themselves as Paite and affiliate to Zomi denomination. They also believed in supreme god Pathian and believed to have originated from a cave or Khul. Their population was 49,271, [1] spreading over 125 villages. Folksongs and folktales related to everyday life and culture of the people are orally passed through generations. They are an educated group of tribes and participate actively in local and state politics.
|
 | A - Almighty GOD to bless US
B - Blessed GOD to cheer US
C - Compassionate GOD to bear with US
D - Defending GOD to protect US
E - Eternal GOD to secure US
F - Faithful GOD to assure US
G - Gracious GOD to bless US
H - Holy GOD to sanctify US
I - Indwelling GOD to establish US
J - Just GOD to clear US
K - Kind GOD to supply US
L - Loving GOD to cherish US
M - Mighty GOD to deliver US
N - Near GOD to sustain US
O - Omniscient GOD to watch over US
P - Powerful GOD to strenghten US
Q - Quickening GOD to change US
R - Righteous GOD to justify US
S - Saving GOD to free US
T - Truth keeping GOD to encourage US
U - Unchanging GOD to help US
V - Victorious GOD to overcome for US
W -Wise GOD to englighten US
Y - Yearning GOD to look after US
Z - Zealous GOD to keep US
-- Galatians 6:14 "But God forbid that I should glory,save in the cross of our Lord Jesus Christ,by whom the World is crucified unto me and I unto the World"
|
 |
malaysia ah zu ri in hramlak ah a me khaw rul nih a dolh, Laimi a ii men thok ti zum nak an nei.
Do not fall asleep in the Jungle!!!!!! ? Or get drunk there either. (just unbelievable! !)
|
 | Mi dei sah na nanei tahpi leh pan tah inlei pui in.A ma haw sep khiel bawl khiel na a om a, na lungsim tawh a kitua si a thu na hil nop leh a ma pa,nu pen cial in len mun khat ah hanin a tel thei dong thu hilh in. Tua mi naci,na bawl ,nasep na pen dih lohi … Tua an ci ding hi hi ci’n gen inlen hil in, Asep khel an amanlo thei in a sem pa,nu tungah a dih gen lo inmi dang tunga tua pa,nu tua ci …ci, ci na ngen sep sup na pen mi gen sie na hia LaiSiangTho tawh kitua lo hi. Pasien in dei lohi. It na veina nanei tahpi leh Zomi hi’ng a ci te tapo tungah deisah na tawh thu hil in na pil na hawm in. Ei Zo mite pen na khat ih phua tawm thei sih a mi phua sa,bawlsa khat pen kicingsih, mansih English Grammar ,Spelling man sih ci’n gensie (Vui phan) danih siem thei bilbel hi. Zo mite sungpan aman tah huai zaw deu , amai nawt thei zaw dey ding khat om lei ei ma leh ei ma ki thangsie, ki haza , ki gen sie pai lien maw hi. Mi khat ih khiel nate pua phat sawm loa, an gen siet leh nang zong mi hoi na hi tuan sihding hi.Khut me khat tawh mi na kaw leh khut me thum in nang ma ang kaw kie ci phawh khin khian ih.
|
 | Thu man naleh ci tah na khah suah ngei kei in |
 | Nang pei bai ta deai mah lawm..? na nu paa gel in na sen pii vuai mah..? |
 | LAWM MUNG NA WEB NI KHAT ZAW NI KHAT NA HOIH TO TO KEI EI .,HI JONG LEH NA SIAM NA TE LEH NA THEI NA TE I MI TE NA HAWM SAWN IN .LUNG DAM EI LAWM MUNG KEN CANADA PAN IN NANG WELCOME ing |
 | Thanks for visiting my website. I went last 2 years ago in Tachileik, Myanmar, boundary of Thailand and Myanmar. I met a burmese last summer 2006 in Philippine Baptist Theological Seminary, Baguio City. Great site friend. God Bless |
 | Dam sam maw lawm mung ...?kei nei thei ei mah nang tawh -ki thua lei nuam ngel hi ven ,.tun kei khat tang sawl bang na hei in ,na man te ka na mu khak zel ciang lung zuang zel ei. |
 | Hello Stephen,
Na foto te uh ka na en zel a hoih ka sa lua |
 | hi, can you translate please in English. I am sorry i don't understand your own langguge. Take Care... |
 | Saul Kum pi pa in bang ding in David thah ding in del hiam? Ong phi dih ve. |
 | Thanks 4 ur comment Bro...U got cool site...Keep it up.... |
 | stephen, Thanks for stopping by! Hope you enjoy to watch my album... YOUR WELCOME IF YOU CHECK MY SITE ANYTIME... |
 | Hi, Stephen mung dam maw ,kei parte nu hing ka tanu parte kum giat(8) hi, amah a u pa pen hi ta thum nei ing kei zomi te hingka khua Vaikhawtlang Mizoram hi,ka lawm pa Falam zahau te hi,tun bel ka sung kuan un Canada-ah awm lel ung.Lung dam ei thu ki za zel ni nang kawi khua suak na hia, tua a kawi a awm,lung dang ung ka sung kuan site uh na hawh zel in maw. |
  |
|
The main purpose of establishing the ZCC(Zo Christian Church) is,especially for,we,Zo people who speak the same language(dialect) can openly and freely worship the living God and to get edified through Him,and to spread the living word of God of about Salvation ,to preach the Word of God to who do not acept salvation ,and to be reunited in Him through love,,to let praised by all human beings(Mt28:19;Ps.119:1)In the name o f The Father, the Son and Holy Spirit, It was established on January 13,2010 Charlotte NC,USA ,by the Holy prayer.
Pastor Stephen Lian Hau Mung,
Charlotte ,NC 28212,USA.
1-336-255-0489
stlianhaumung@gmail.com
|